Poes kohvi valides kindlasti vaatad, mitu protsenti sisaldab see kohvipakk araabika kohviube. Võibolla paljud ei teagi, mis see “arabica” kohvipaki peal üldsegi tähendab. Kindlasti olete kuulnud, et mida rohkem arabicat, seda kvaliteetsem kohv. Just seetõttu meie kohv ongi vaid 100% araabika kohviubadest.

Röstituna on põhimõtteliselt kõik kohvioad ühesugused. Aga kas teadsid, et eksisteerib tegelikult tosin erinevaid kohviube? Rääkides igapäevasest kohvitassist, siis on siiski vaid kaks kõige levinumat kohvioa sorti: araabika ja robusta.

Mis vahe neil kahel on? Üpriski märkimisväärne vahe, mille teadmine on abiks kohvi valimisel.

Esiteks erinevad nad juba välimuselt, eriti kuju poolest. Araabika kohviuba on ovaalsema kujuga, robusta kohviuba on aga ümaram.

Need kaks erinevad maitse, kasvutingimuste ja hinna poolest:

Araabika maitse kaldub olema magusam, pehmem, suhkrute rohke ja marja ning puuvilja nootidega. Happelisus on suurem, mis annab kohvile veinile iseloomuliku hapukuse.

Robusta omab aga tugevamat, karmimat, päkhlilist ja just kui kõrbenud maitset. Võrreldes araabika kohviubadega, sisaldavad robusta oad kaks korda rohkem kofeiini ja üldiselt on kvaliteet madalam kui araabika. Mõned robustad on ka kõrg-kvaliteetsed ja on hinnatud eriti espressos nende tugeva maitse jahea crema* pärast. Kuid üldiselt on araabika kohviuba keskmiselt kaks korda kallim, kui robusta kohviuba.

Robusta kohviube on kergem kasvatada. Need kasvavad madalamatelkõrgustel, kui araabika oad, ja ei ole nii tundlikud kahjurite ja ilmatingimuste suhtes. Robusta kohvipuud toodavad marju kiiremini kui araabika ningseetõttu ka saak on suurem.

Robusta kasvatatakse eranditult idapoolkera, peamiselt Aafrikas jaIndoneesias. Araabika kasvatatakse ka Aafrikas ja Paapua Uus-Guinea, kuid kasvataksevaldavalt Ladina-Ameerikas. Colombia toodab ainult Arabica kohviube. Mõnedriigid, nagu Brasiilia ja India, toodab mõlemat.

DIMA kohviröstija