E-R: 9:00-17:00

Järgmine röst: 21.11

Helista meile:  +372 5344 2264

Ventus kohvi röstikoda

Vormista tellimus
Ostukorv
00€

Ostukorv

Indoneesia Sumatra

8€
16€
30€
Indoneesia Sumatra
25
Hapukus
75
Külluslikkus
50
Mõrusus
65
Maitse tugevus

* Kõiki väärtusi arvestatakse tinglikult

 
Valmistamisviis
Röstimise tase
Tume röst
Kohaletoimetamine
Tellides 35€ eest on kohaletoimetamine tasuta.
Seda kohvi röstime tarne päeval! Kui Teile ei peaks see sort maitsma – saadame teile tasuta mistahes muu sordi või tagastame Teile raha!

Araabika: Catimor, Typica

Regioon: Koperasi Permata Gayo

SCA score 84

Taimede kasvamise kõrgus merepinnast: 1900 m

Töötlusviis: Märgmenetlus (washed coffee)


Suur osa Indoneesia saarestikust on moodustunud vulkaanidest ja seetõttu omavad väga külluslikku pinnast,mis sobib ideaalselt kohvi kasvatamiseks. Sellepärast pole ka suureks üllatuseks,et just nimelt ühed kuulsamatest kohvisortidest on kasvatatud just indoneesia saarestikus:  Sumatra, Sulavesi ja Java. Umbes 15% kõikkidest kohviubadest mis on kasvatatud indoneesias on- Araabika sorti. Sumatra on Indoneesia Vabariigis suurusjärgult Teine saar. Sumatra kohvi Mandeling on kasvatatud lapikul Ljozeri vulkaani kaljudel, mis on lähedal Pandangi sadamale mis asub Balaki piirkonnas kesk-lääne Sumatras.


 

Kohvipuud olid toodud Indoneesiasse 19.sajandi hakul Hollandlaste poolt,kes püüdsid saavutada ülemaailmse araabiapärase kohvikasvatamise monopoli. Mõne aasta vältel oli Indoneesia päritolu kohv maailma turul domineeriv. Kahjuks sajandi lõpus oli haigusepuhang mis hävitas peaaegu,et kogu istanduse. Kohvipuud olid kiiresti tagasi istutatud ning vallutasid taas märkimisväärse koguse maailmaturgu,enne kui kogu istandus taas hävis Teise maailmasõja käigus.

 

Gilin Basa on traditsioonilise sumatrapärase protsessi nimeks,mis seisneb selles kui pärgament eemaldatakse kohvi marjalt hoides niiskustaset umbes 50% juures; võrdluseks,tavaline rohelise kohvioa niiskus on 10-12%. Talunikud „puhastavad“ kohvimarju kasutades traditsioonilisi vahendeid mis ei ole liiga keerulised ning jätavad oad kleepuva massiga kaetuna fermenteeruma ööseks. Fermenteerimise protsessi tagajärjel on oa pealt võimalik eemaldada viimast koorekihti ilma igasugu probleemideta.

Pärast viimse koorekihi eemaldamist saadab talunik selle kuivatusse mõneks tunniks. Sumatra väga niiske kliima tõttu ei oota talumehed kuni koorekiht lõpuni kuivaks saab ja hoopis saadavad selle töötlusesse,kui niiskuse tase on 50% ligi.

 

Just nimelt selletõttu,et kohvi saadetakse töötluse niivõrd ebatavalise niiskustasemega  on Sumatra päritolu kohvil niivõrd omapärane maitse: Hästi täidlane ja keeruline maitse milles on tunda kibuvitsa ja troopiliste puuviljade noote millele järgneb tagaplaanil röstitud pähklite maitse. Sellel sordil on väga madal hapukuse tase.

 

Oma geograafilise osakpha ning mägise maastiku tõttu omab Indoneesia väga soodsaid tingimusi kohvi kultiveerimiseks. Pinnas on mineraalide rikas mis tagab ka kohviubade täidlast maitset. Neid fakte võtsid arvesse juba 17.sajandil Hollandi rändrahvas. Nad tõid sisse esimesed kohvipuud indiast  Java saarele ja tegid sinna kohvikasvanduse. Kogemus osutus positiivseks ja möödudes mitmeid aastakümneid hakkasid kerkima uued kohviistandused Kalimantan-,Sulavesi-,Sumatra,-Bali,-Flores,-Timor ja Paapua Uus-Guinea saartele.

 

Äri õitses. Euroopasse saadeti kohvi kottidega suurte laevadega. Kahjuks 19.sajandi lõpus said istandused suure kohviseene epideemia osaliseks. Peaaegu kõik puud hukkusid.  Tootmine kogus saarestikus langes. Alles aastaks 1947 oli kohvi tootmine Indoneesias taastunud. Robusto istikud,mis olid vastupidavamad haigustele,toodi Aafrikast.

 

Praegusel hetkel on umbes 90% Indoneesia päritoluga kohvist Robusta sorti, Ülejäänud soriment koosneb araabikast, Haruldasest sordist nagu Liberika ja hübriidtaimedest nagu Tipika või Katimor.

Kusjuures on Indoneesia Robusta üsnagi maitseküllane, omab tugevat maitset ning aroomi. Sellepärast paljudki maailma röstijatest kasutavad indoneesia Robustot lisandina partiidesse.

Sumatra toodab 65-70 tuhat tonni kohvi, millest 80-85% läheb ekspordiks.  Traditsioonilised araabika tootmise rajoonid – Toba jõe ümbrus,kus toodetakse 40-45% ja Atše Provints- 55-60% vastavalt. Kohvit kasvatatakse mitte väga suurtes kohalikkes istandustes, millede keskmine suurus Varieerub kuskil ühest Hektarist Toba piirkonnas kuni kahe hektarini Atše piirkonnas, saadustega mis harva ületavad 1 tonni hektari pealt. Kõik araabika, väljaarvatud Kopi Ljuvak, kannab nimeks Mandeiling. Sealjuures on säilinud vanad traditsioonilised nimetused: Lintong- kohv,mis on kasvatatud Toba jõi piirkonnas ning Gaio- Kohv mis kasvatatud Atšes.  Sumatral ei ole täielikult pestud Araabikat. Kasutatavat tootmismeetodit võib nimetada „poolpestud“ või kui veelgi täpsemalt, siis pestud kuid mitte fermenteeritud.

 

Ubade korjamine ning töötlemine on käsitsi teostatud inimeste poolt kes omavad riigipoolselt välja antud litsentsi. Kuulus  Java Džampit kohvisort on töödeldud kuivaks kasutades päikse käes kuivatamise meetodit. Seejärel kooritakse ube ning neid sorteeritakse. Jook mida saab sellest sordist on väga maitseküllane ning omab väga tummist šokolaadist järelmaitset. Sumatra Mandeling kohvisorti kutsutakse kui maailma ühte meeldivamateks maitse poolest kuna tal puudub hapukus aga on meeldivalt tummine šokolaadi järelmaitse.

Sulavesi saarel kasvab unikaalne kohvisort- Toraia. Maitse sellel aromaatsel joogil on pehme, magus ja domineerivate puuviljade  nootidega. Väga meeldib järelmaitse hästi õrna hapukusega.

 

Tummine,täidlane ning väheke robustsem kohvisort. Espresso valmistamise klassika selles žanris.

Selles sordis on võimalik leida ka praetud juurvilja või lõkkest tekkinud suitsunoote, šokolaadi, karamelli ja igasugu ürte,aga kõik need maitsenoodid on omavahel niivõrd hästi harmoonias,et üheskoos nad moodustavad unustamatu maitseelamuse.

Valmistamisviis
Röstimise tase
Tume röst

Indoneesia Sumatra

Selles sordis on võimalik leida ka praetud juurvilja või lõkkest tekkinud suitsunoote, šokolaadi, karamelli ja igasugu ürte,aga kõik need maitsenoodid on omavahel niivõrd hästi harmoonias,et üheskoos nad moodustavad unustamatu maitseelamuse.

25
Hapukus
75
Külluslikkus
50
Mõrusus
65
Maitse tugevus

* Kõiki väärtusi arvestatakse tinglikult

8.00€
Kohaletoimetamine
Tellides 35€ eest on kohaletoimetamine tasuta.
Seda kohvi röstime tarne päeval! Kui Teile ei peaks see sort maitsma – saadame teile tasuta mistahes muu sordi või tagastame Teile raha!

Araabika: Catimor, Typica

Regioon: Koperasi Permata Gayo

SCA score 84

Taimede kasvamise kõrgus merepinnast: 1900 m

Töötlusviis: Märgmenetlus (washed coffee)


Suur osa Indoneesia saarestikust on moodustunud vulkaanidest ja seetõttu omavad väga külluslikku pinnast,mis sobib ideaalselt kohvi kasvatamiseks. Sellepärast pole ka suureks üllatuseks,et just nimelt ühed kuulsamatest kohvisortidest on kasvatatud just indoneesia saarestikus:  Sumatra, Sulavesi ja Java. Umbes 15% kõikkidest kohviubadest mis on kasvatatud indoneesias on- Araabika sorti. Sumatra on Indoneesia Vabariigis suurusjärgult Teine saar. Sumatra kohvi Mandeling on kasvatatud lapikul Ljozeri vulkaani kaljudel, mis on lähedal Pandangi sadamale mis asub Balaki piirkonnas kesk-lääne Sumatras.


 

Kohvipuud olid toodud Indoneesiasse 19.sajandi hakul Hollandlaste poolt,kes püüdsid saavutada ülemaailmse araabiapärase kohvikasvatamise monopoli. Mõne aasta vältel oli Indoneesia päritolu kohv maailma turul domineeriv. Kahjuks sajandi lõpus oli haigusepuhang mis hävitas peaaegu,et kogu istanduse. Kohvipuud olid kiiresti tagasi istutatud ning vallutasid taas märkimisväärse koguse maailmaturgu,enne kui kogu istandus taas hävis Teise maailmasõja käigus.

 

Gilin Basa on traditsioonilise sumatrapärase protsessi nimeks,mis seisneb selles kui pärgament eemaldatakse kohvi marjalt hoides niiskustaset umbes 50% juures; võrdluseks,tavaline rohelise kohvioa niiskus on 10-12%. Talunikud „puhastavad“ kohvimarju kasutades traditsioonilisi vahendeid mis ei ole liiga keerulised ning jätavad oad kleepuva massiga kaetuna fermenteeruma ööseks. Fermenteerimise protsessi tagajärjel on oa pealt võimalik eemaldada viimast koorekihti ilma igasugu probleemideta.

Pärast viimse koorekihi eemaldamist saadab talunik selle kuivatusse mõneks tunniks. Sumatra väga niiske kliima tõttu ei oota talumehed kuni koorekiht lõpuni kuivaks saab ja hoopis saadavad selle töötlusesse,kui niiskuse tase on 50% ligi.

 

Just nimelt selletõttu,et kohvi saadetakse töötluse niivõrd ebatavalise niiskustasemega  on Sumatra päritolu kohvil niivõrd omapärane maitse: Hästi täidlane ja keeruline maitse milles on tunda kibuvitsa ja troopiliste puuviljade noote millele järgneb tagaplaanil röstitud pähklite maitse. Sellel sordil on väga madal hapukuse tase.

 

Oma geograafilise osakpha ning mägise maastiku tõttu omab Indoneesia väga soodsaid tingimusi kohvi kultiveerimiseks. Pinnas on mineraalide rikas mis tagab ka kohviubade täidlast maitset. Neid fakte võtsid arvesse juba 17.sajandil Hollandi rändrahvas. Nad tõid sisse esimesed kohvipuud indiast  Java saarele ja tegid sinna kohvikasvanduse. Kogemus osutus positiivseks ja möödudes mitmeid aastakümneid hakkasid kerkima uued kohviistandused Kalimantan-,Sulavesi-,Sumatra,-Bali,-Flores,-Timor ja Paapua Uus-Guinea saartele.

 

Äri õitses. Euroopasse saadeti kohvi kottidega suurte laevadega. Kahjuks 19.sajandi lõpus said istandused suure kohviseene epideemia osaliseks. Peaaegu kõik puud hukkusid.  Tootmine kogus saarestikus langes. Alles aastaks 1947 oli kohvi tootmine Indoneesias taastunud. Robusto istikud,mis olid vastupidavamad haigustele,toodi Aafrikast.

 

Praegusel hetkel on umbes 90% Indoneesia päritoluga kohvist Robusta sorti, Ülejäänud soriment koosneb araabikast, Haruldasest sordist nagu Liberika ja hübriidtaimedest nagu Tipika või Katimor.

Kusjuures on Indoneesia Robusta üsnagi maitseküllane, omab tugevat maitset ning aroomi. Sellepärast paljudki maailma röstijatest kasutavad indoneesia Robustot lisandina partiidesse.

Sumatra toodab 65-70 tuhat tonni kohvi, millest 80-85% läheb ekspordiks.  Traditsioonilised araabika tootmise rajoonid – Toba jõe ümbrus,kus toodetakse 40-45% ja Atše Provints- 55-60% vastavalt. Kohvit kasvatatakse mitte väga suurtes kohalikkes istandustes, millede keskmine suurus Varieerub kuskil ühest Hektarist Toba piirkonnas kuni kahe hektarini Atše piirkonnas, saadustega mis harva ületavad 1 tonni hektari pealt. Kõik araabika, väljaarvatud Kopi Ljuvak, kannab nimeks Mandeiling. Sealjuures on säilinud vanad traditsioonilised nimetused: Lintong- kohv,mis on kasvatatud Toba jõi piirkonnas ning Gaio- Kohv mis kasvatatud Atšes.  Sumatral ei ole täielikult pestud Araabikat. Kasutatavat tootmismeetodit võib nimetada „poolpestud“ või kui veelgi täpsemalt, siis pestud kuid mitte fermenteeritud.

 

Ubade korjamine ning töötlemine on käsitsi teostatud inimeste poolt kes omavad riigipoolselt välja antud litsentsi. Kuulus  Java Džampit kohvisort on töödeldud kuivaks kasutades päikse käes kuivatamise meetodit. Seejärel kooritakse ube ning neid sorteeritakse. Jook mida saab sellest sordist on väga maitseküllane ning omab väga tummist šokolaadist järelmaitset. Sumatra Mandeling kohvisorti kutsutakse kui maailma ühte meeldivamateks maitse poolest kuna tal puudub hapukus aga on meeldivalt tummine šokolaadi järelmaitse.

Sulavesi saarel kasvab unikaalne kohvisort- Toraia. Maitse sellel aromaatsel joogil on pehme, magus ja domineerivate puuviljade  nootidega. Väga meeldib järelmaitse hästi õrna hapukusega.

 

Tummine,täidlane ning väheke robustsem kohvisort. Espresso valmistamise klassika selles žanris.

Selles sordis on võimalik leida ka praetud juurvilja või lõkkest tekkinud suitsunoote, šokolaadi, karamelli ja igasugu ürte,aga kõik need maitsenoodid on omavahel niivõrd hästi harmoonias,et üheskoos nad moodustavad unustamatu maitseelamuse.