Indoneesia Sumatra
10.70€
20.40€
39€
Ostukorv on tühi!
* Kõiki väärtusi arvestatakse tinglikult
Araabika: Catimor, Typica
Regioon: Koperasi Permata Gayo
SCA score 84
Taimede kasvamise kõrgus merepinnast: 1900 m
Töötlusviis: Märgmenetlus (washed coffee)
Suur osa Indoneesia saarestikust on moodustunud vulkaanidest ja seetõttu omavad väga külluslikku pinnast,mis sobib ideaalselt kohvi kasvatamiseks. Sellepärast pole ka suureks üllatuseks,et just nimelt ühed kuulsamatest kohvisortidest on kasvatatud just indoneesia saarestikus: Sumatra, Sulavesi ja Java. Umbes 15% kõikkidest kohviubadest mis on kasvatatud indoneesias on- Araabika sorti. Sumatra on Indoneesia Vabariigis suurusjärgult Teine saar. Sumatra kohvi Mandeling on kasvatatud lapikul Ljozeri vulkaani kaljudel, mis on lähedal Pandangi sadamale mis asub Balaki piirkonnas kesk-lääne Sumatras.
Kohvipuud olid
toodud Indoneesiasse 19.sajandi hakul Hollandlaste poolt,kes püüdsid saavutada
ülemaailmse araabiapärase kohvikasvatamise monopoli. Mõne aasta vältel oli
Indoneesia päritolu kohv maailma turul domineeriv. Kahjuks sajandi lõpus oli
haigusepuhang mis hävitas peaaegu,et kogu istanduse. Kohvipuud olid kiiresti
tagasi istutatud ning vallutasid taas märkimisväärse koguse maailmaturgu,enne
kui kogu istandus taas hävis Teise maailmasõja käigus.
Gilin Basa on
traditsioonilise sumatrapärase protsessi nimeks,mis seisneb selles kui
pärgament eemaldatakse kohvi marjalt hoides niiskustaset umbes 50% juures;
võrdluseks,tavaline rohelise kohvioa niiskus on 10-12%. Talunikud „puhastavad“
kohvimarju kasutades traditsioonilisi vahendeid mis ei ole liiga keerulised
ning jätavad oad kleepuva massiga kaetuna fermenteeruma ööseks. Fermenteerimise
protsessi tagajärjel on oa pealt võimalik eemaldada viimast koorekihti ilma
igasugu probleemideta.
Pärast viimse
koorekihi eemaldamist saadab talunik selle kuivatusse mõneks tunniks. Sumatra
väga niiske kliima tõttu ei oota talumehed kuni koorekiht lõpuni kuivaks saab
ja hoopis saadavad selle töötlusesse,kui niiskuse tase on 50% ligi.
Just nimelt
selletõttu,et kohvi saadetakse töötluse niivõrd ebatavalise
niiskustasemega on Sumatra päritolu
kohvil niivõrd omapärane maitse: Hästi täidlane ja keeruline maitse milles on
tunda kibuvitsa ja troopiliste puuviljade noote millele järgneb tagaplaanil
röstitud pähklite maitse. Sellel sordil on väga madal hapukuse tase.
Oma geograafilise
osakpha ning mägise maastiku tõttu omab Indoneesia väga soodsaid tingimusi kohvi
kultiveerimiseks. Pinnas on mineraalide rikas mis tagab ka kohviubade täidlast
maitset. Neid fakte võtsid arvesse juba 17.sajandil Hollandi rändrahvas. Nad
tõid sisse esimesed kohvipuud indiast
Java saarele ja tegid sinna kohvikasvanduse. Kogemus osutus positiivseks
ja möödudes mitmeid aastakümneid hakkasid kerkima uued kohviistandused
Kalimantan-,Sulavesi-,Sumatra,-Bali,-Flores,-Timor ja Paapua Uus-Guinea
saartele.
Äri õitses.
Euroopasse saadeti kohvi kottidega suurte laevadega. Kahjuks 19.sajandi lõpus
said istandused suure kohviseene epideemia osaliseks. Peaaegu kõik puud
hukkusid. Tootmine kogus saarestikus
langes. Alles aastaks 1947 oli kohvi tootmine Indoneesias taastunud. Robusto
istikud,mis olid vastupidavamad haigustele,toodi Aafrikast.
Praegusel hetkel
on umbes 90% Indoneesia päritoluga kohvist Robusta sorti, Ülejäänud soriment
koosneb araabikast, Haruldasest sordist nagu Liberika ja hübriidtaimedest nagu
Tipika või Katimor.
Kusjuures on
Indoneesia Robusta üsnagi maitseküllane, omab tugevat maitset ning aroomi.
Sellepärast paljudki maailma röstijatest kasutavad indoneesia Robustot
lisandina partiidesse.
Sumatra toodab
65-70 tuhat tonni kohvi, millest 80-85% läheb ekspordiks. Traditsioonilised araabika tootmise rajoonid
– Toba jõe ümbrus,kus toodetakse 40-45% ja Atše Provints- 55-60% vastavalt.
Kohvit kasvatatakse mitte väga suurtes kohalikkes istandustes, millede keskmine
suurus Varieerub kuskil ühest Hektarist Toba piirkonnas kuni kahe hektarini
Atše piirkonnas, saadustega mis harva ületavad 1 tonni hektari pealt. Kõik
araabika, väljaarvatud Kopi Ljuvak, kannab nimeks Mandeiling. Sealjuures on
säilinud vanad traditsioonilised nimetused: Lintong- kohv,mis on kasvatatud
Toba jõi piirkonnas ning Gaio- Kohv mis kasvatatud Atšes. Sumatral ei ole täielikult pestud Araabikat.
Kasutatavat tootmismeetodit võib nimetada „poolpestud“ või kui veelgi
täpsemalt, siis pestud kuid mitte fermenteeritud.
Ubade korjamine
ning töötlemine on käsitsi teostatud inimeste poolt kes omavad riigipoolselt
välja antud litsentsi. Kuulus Java
Džampit kohvisort on töödeldud kuivaks kasutades päikse käes kuivatamise
meetodit. Seejärel kooritakse ube ning neid sorteeritakse. Jook mida saab
sellest sordist on väga maitseküllane ning omab väga tummist šokolaadist
järelmaitset. Sumatra Mandeling kohvisorti kutsutakse kui maailma ühte
meeldivamateks maitse poolest kuna tal puudub hapukus aga on meeldivalt tummine
šokolaadi järelmaitse.
Sulavesi saarel
kasvab unikaalne kohvisort- Toraia. Maitse sellel aromaatsel joogil on pehme, magus
ja domineerivate puuviljade nootidega.
Väga meeldib järelmaitse hästi õrna hapukusega.
Tummine,täidlane
ning väheke robustsem kohvisort. Espresso valmistamise klassika selles žanris.
Selles sordis on
võimalik leida ka praetud juurvilja või lõkkest tekkinud suitsunoote,
šokolaadi, karamelli ja igasugu ürte,aga kõik need maitsenoodid on omavahel
niivõrd hästi harmoonias,et üheskoos nad moodustavad unustamatu maitseelamuse.
Selles sordis on võimalik leida ka praetud juurvilja või lõkkest tekkinud suitsunoote, šokolaadi, karamelli ja igasugu ürte,aga kõik need maitsenoodid on omavahel niivõrd hästi harmoonias,et üheskoos nad moodustavad unustamatu maitseelamuse.
* Kõiki väärtusi arvestatakse tinglikult
Araabika: Catimor, Typica
Regioon: Koperasi Permata Gayo
SCA score 84
Taimede kasvamise kõrgus merepinnast: 1900 m
Töötlusviis: Märgmenetlus (washed coffee)
Suur osa Indoneesia saarestikust on moodustunud vulkaanidest ja seetõttu omavad väga külluslikku pinnast,mis sobib ideaalselt kohvi kasvatamiseks. Sellepärast pole ka suureks üllatuseks,et just nimelt ühed kuulsamatest kohvisortidest on kasvatatud just indoneesia saarestikus: Sumatra, Sulavesi ja Java. Umbes 15% kõikkidest kohviubadest mis on kasvatatud indoneesias on- Araabika sorti. Sumatra on Indoneesia Vabariigis suurusjärgult Teine saar. Sumatra kohvi Mandeling on kasvatatud lapikul Ljozeri vulkaani kaljudel, mis on lähedal Pandangi sadamale mis asub Balaki piirkonnas kesk-lääne Sumatras.
Kohvipuud olid
toodud Indoneesiasse 19.sajandi hakul Hollandlaste poolt,kes püüdsid saavutada
ülemaailmse araabiapärase kohvikasvatamise monopoli. Mõne aasta vältel oli
Indoneesia päritolu kohv maailma turul domineeriv. Kahjuks sajandi lõpus oli
haigusepuhang mis hävitas peaaegu,et kogu istanduse. Kohvipuud olid kiiresti
tagasi istutatud ning vallutasid taas märkimisväärse koguse maailmaturgu,enne
kui kogu istandus taas hävis Teise maailmasõja käigus.
Gilin Basa on
traditsioonilise sumatrapärase protsessi nimeks,mis seisneb selles kui
pärgament eemaldatakse kohvi marjalt hoides niiskustaset umbes 50% juures;
võrdluseks,tavaline rohelise kohvioa niiskus on 10-12%. Talunikud „puhastavad“
kohvimarju kasutades traditsioonilisi vahendeid mis ei ole liiga keerulised
ning jätavad oad kleepuva massiga kaetuna fermenteeruma ööseks. Fermenteerimise
protsessi tagajärjel on oa pealt võimalik eemaldada viimast koorekihti ilma
igasugu probleemideta.
Pärast viimse
koorekihi eemaldamist saadab talunik selle kuivatusse mõneks tunniks. Sumatra
väga niiske kliima tõttu ei oota talumehed kuni koorekiht lõpuni kuivaks saab
ja hoopis saadavad selle töötlusesse,kui niiskuse tase on 50% ligi.
Just nimelt
selletõttu,et kohvi saadetakse töötluse niivõrd ebatavalise
niiskustasemega on Sumatra päritolu
kohvil niivõrd omapärane maitse: Hästi täidlane ja keeruline maitse milles on
tunda kibuvitsa ja troopiliste puuviljade noote millele järgneb tagaplaanil
röstitud pähklite maitse. Sellel sordil on väga madal hapukuse tase.
Oma geograafilise
osakpha ning mägise maastiku tõttu omab Indoneesia väga soodsaid tingimusi kohvi
kultiveerimiseks. Pinnas on mineraalide rikas mis tagab ka kohviubade täidlast
maitset. Neid fakte võtsid arvesse juba 17.sajandil Hollandi rändrahvas. Nad
tõid sisse esimesed kohvipuud indiast
Java saarele ja tegid sinna kohvikasvanduse. Kogemus osutus positiivseks
ja möödudes mitmeid aastakümneid hakkasid kerkima uued kohviistandused
Kalimantan-,Sulavesi-,Sumatra,-Bali,-Flores,-Timor ja Paapua Uus-Guinea
saartele.
Äri õitses.
Euroopasse saadeti kohvi kottidega suurte laevadega. Kahjuks 19.sajandi lõpus
said istandused suure kohviseene epideemia osaliseks. Peaaegu kõik puud
hukkusid. Tootmine kogus saarestikus
langes. Alles aastaks 1947 oli kohvi tootmine Indoneesias taastunud. Robusto
istikud,mis olid vastupidavamad haigustele,toodi Aafrikast.
Praegusel hetkel
on umbes 90% Indoneesia päritoluga kohvist Robusta sorti, Ülejäänud soriment
koosneb araabikast, Haruldasest sordist nagu Liberika ja hübriidtaimedest nagu
Tipika või Katimor.
Kusjuures on
Indoneesia Robusta üsnagi maitseküllane, omab tugevat maitset ning aroomi.
Sellepärast paljudki maailma röstijatest kasutavad indoneesia Robustot
lisandina partiidesse.
Sumatra toodab
65-70 tuhat tonni kohvi, millest 80-85% läheb ekspordiks. Traditsioonilised araabika tootmise rajoonid
– Toba jõe ümbrus,kus toodetakse 40-45% ja Atše Provints- 55-60% vastavalt.
Kohvit kasvatatakse mitte väga suurtes kohalikkes istandustes, millede keskmine
suurus Varieerub kuskil ühest Hektarist Toba piirkonnas kuni kahe hektarini
Atše piirkonnas, saadustega mis harva ületavad 1 tonni hektari pealt. Kõik
araabika, väljaarvatud Kopi Ljuvak, kannab nimeks Mandeiling. Sealjuures on
säilinud vanad traditsioonilised nimetused: Lintong- kohv,mis on kasvatatud
Toba jõi piirkonnas ning Gaio- Kohv mis kasvatatud Atšes. Sumatral ei ole täielikult pestud Araabikat.
Kasutatavat tootmismeetodit võib nimetada „poolpestud“ või kui veelgi
täpsemalt, siis pestud kuid mitte fermenteeritud.
Ubade korjamine
ning töötlemine on käsitsi teostatud inimeste poolt kes omavad riigipoolselt
välja antud litsentsi. Kuulus Java
Džampit kohvisort on töödeldud kuivaks kasutades päikse käes kuivatamise
meetodit. Seejärel kooritakse ube ning neid sorteeritakse. Jook mida saab
sellest sordist on väga maitseküllane ning omab väga tummist šokolaadist
järelmaitset. Sumatra Mandeling kohvisorti kutsutakse kui maailma ühte
meeldivamateks maitse poolest kuna tal puudub hapukus aga on meeldivalt tummine
šokolaadi järelmaitse.
Sulavesi saarel
kasvab unikaalne kohvisort- Toraia. Maitse sellel aromaatsel joogil on pehme, magus
ja domineerivate puuviljade nootidega.
Väga meeldib järelmaitse hästi õrna hapukusega.
Tummine,täidlane
ning väheke robustsem kohvisort. Espresso valmistamise klassika selles žanris.
Selles sordis on
võimalik leida ka praetud juurvilja või lõkkest tekkinud suitsunoote,
šokolaadi, karamelli ja igasugu ürte,aga kõik need maitsenoodid on omavahel
niivõrd hästi harmoonias,et üheskoos nad moodustavad unustamatu maitseelamuse.